Kasiinode tuleohutus

Kasiinod on üldjuhul kohaks kus lõbutseda. Kasiino külastajad saavad veeta lõbusalt aega mänguautomaatide ehk slottide taga istudes või siis nautida mänguautomaadi asemel mõnda seltskondlikumat lauamängu. Kuid meeldiv õhtu mänguautomaadi seltsis võib võtta traagilise pöörde. Ükski hoone pole saja protsendiliselt tulekahjude eest kaitstud. Kui ruum sisaldab elektriseadmeid, siis kaasneb sellega koheselt ka väike tulekahju tekkeriski tõus. Tulekahju võib alguse saada kasvõi mänguautomaadi elektririkkest. See ei tähenda aga, et mänguautomaadid ohtlikud oleksid. Ka kodused majapidamisvahendid kujutavad endast elektririski. See on lihtsalt paratamatus. Kui kasiino otsustaks mänguautomaadid välja visata ning ütleks, et meie juures saab mängida ainult pokkerit või ruletti, kas siis oleks kasiinod turvalisemad? Kohe kindlasti mitte – valgustus ja kõik muud seadmed vajavad endiselt elektrit. Ning tõenäoliselt saakski tulekahju alguse mõnest taolisest süsteemist, mitte aga mänguautomaadi rikkest.

Kuid kuidas nautida kasiino külastust ohutult. Kas peaks piirduma äkki hoopis online kasiinodega. Muidugi mitte. See ei tähenda, et online kasiinodel midagi viga oleks. Vastupidi – need on mugavad, kaasaegsed ja sealsed slotid ja video pokkerit pakkuvad suurel hulgal erinevaid võimalusi. Pigem on jutu ivaks see, et ka traditsioonilise kasiino saab tulekahju suhtes ohutumaks muuta.

Üheks oluliseks punktiks on tagada elektriseadmete ohutus. Tuleb vaadata, et süsteem oleks terve, et ei esineks lühiste ohtu ning et süsteem oleks igasuguse ülekoormuse eest kaitstud. Kuid ka suurim pingutus ei saa garanteerida seda, et tulekahju kunagi ei teki. Seetõttu tuleb ennetavalt mõelda ka sellele, kuidas käituda tulekahju tekke korral. Ühe asjana tuleb välja mõelda evakuatsiooniplaan, kuidas saada kasiinos mänguautomaadi taga istuvad inimesed ohutusse kohta. Lisaks tuleb mõelda ka erinevatele tehnilistele võimalustele, mis aitaksid tule levikut takistada ning mis võimaldaksid inimestele tulekahjust võimalikult kiiresti märku anda.
Kaheksakümnendate alguses leidis USAs aset traagiline tulekahju, mille käigus hukkus pea sada inimest ning millele lisandus veel ka umbes 700 haavatut. Traagiline tulekahju tekkis MGM hotelli ja kasiino pinnal. Peale põlengut hakati põhjalikult uurima hoonete tuleohutust.

Põlengus ellujäänute sõnul ei kuulnud nad tulekahju alarmi, vaid said vastava info teiste hotelli ja kasiino külastajate käest või siis said sellest aru suitsulõhna tundes. Hiljem selgus uurimise käigus, et tuli oli hävitanud tulekahju alarmsüsteemi juba enne seda, kui see jõudis tööle minna. Peale seda nõutakse kõikidelt kasiinodelt ja hotellidelt automaatse tulekahu sprinklersüsteemi olemasolu. Lisaks sellele kasutab enamik kasiinosid raadiosidet personali ja kasiino tulekahju kontrollkeskuse vahel. Muidugi tehti kasiinodele ja hotellidele veel terve hulk ettekirjutusi, mis peavad tuleohutuse tagamiseks täidetud olema. Kuid see jutt jääks ilmselt meie lugejate jaoks liiga spetsiifiliseks ja eeldaks juba insenertehnilisi teadmisi.

Kuigi sündmus ise oli tulekahjus kannatada saanute tõttu iseenesest väga traagiline, tõi see endaga kaasa siiski nii mõndagi positiivset. Ning seda just selles võtmes, et viia taolise sündmuse kordumise riski miinimumini, et kasiinos mänguautomaadiga mängimine saaks jääda lõbusaks õhtuks mitte viimaseks asjaks elus. Online kasiinod on viimastel aastatel muutunud populaarsemaks kui reaalsed kasiinod. Online kasiino 2018 tundub olevat veelgi tavalisem isegi Estlnadis. On hea, et interneti mänge ei ohusta tulekahjude eest 🙂

Rünnak Filipiinidel asuvas kasiinos

Selle aasta juunis leidis Filipiinidel aset traagiline rünnak, mille tagajärjel suri vähemalt 36 inimest, kellest enamus suri lämbumise tõttu.

Manila kasiino oli täis paksu suitsu ning töötajad tagusid meeleheitlikult paksusid aknaid, mis ei avanenud. Mõnel õnnestus välja pääseda. Need, kellel õnnestus alla hüpata, kellest osad murdsid küll oma jalaluud, võivad ennast õnnelikuks pidada. Sest paljudel ei õnnestunudki sealt pääseda.

Rünnak Filipiinidel asuvas kasiinos

Põleng sai alguse sellest, kui relvastatud mees valas kasiinos olevad pokkeri lauad bensiiniga üle ning pani need seejärel põlema. Algselt kardeti, et tegu on terrorirünnakuga. Tulekahju ajal iseloomustas ka USA president Donald Trump juhtunut kui terrorirünnakut. Päästekeskuse osakond ütles kohalikule meediale, et tegu on pikaajalise kasiino külastajaga ning pakuti, et süütamise motiiviks võis olla suure rahasumma kaotamine. Ei tea, kas kahtlusalune mängis mõne mänguautomaadi taga oma raha maha või tegi mõnes muus mängus suure panuse. Kuid mänguautomaat või mitte, see pole hetkel põhiprobleem. Lisaks eelnevalt toodud võimalikele põhjustele, tuli Filipiinide politsei omakorda veel uue võimaliku motiiviga välja. Nimelt ütlesid nemad, et tegemist oli ebaõnnestunud rööviga.

Esile kerkis küsimus, kas ründaja tahtis tõesti inimesi tappa või siiski mitte. Teadaolevalt lasi ründaja küll kasiinos hoiatuslasud, kuid pole siiski mingit märki, et ta kedagi tulistada või kellelegi viga teha tahtis.

Kohaliku politsei sõnul leiti enamus ohvritest vannitoast, mis annab alust arvata, et paljud põgenesid tulekahju asemel hoopis püssikuulide eest.

Sprinklersüsteem töötas ilusti ning seega tulekahju edasi ei levinud. Probleemiks oli hoopis suits. Inimesed lämbusid surnuks, kuna nad peitsid ennast kuulide eest, mitte ei jooksnud avariiväljapääsu poole.

Kahtlusalune oli tulistanud kõigepealt televiisorit ning seejärel hoiuruumi ust, kus hoiti žetoone. Isik pani seejärel oma seljakotti umbes kahe miljoni euro väärtuses žetoone, kuid jättis need lõpuks siiski maha. Politsei ei osanud öelda, miks relvastatud kurjategija neid varastada proovis. Igal firmal on enamasti iseloomuliku kujundusega žetoonid, mistõttu neil poleks mujal mingit väärtust.

Mees hakkas seejärel kaheliitrisest pudelist bensiini maha kallama. Isegi turvameeskond sattus paanikasse.

Kedagi pantvangi ei võetud ning kahtlusalune ise läks hotellituppa. Päästeteenistuse sõnul viskas mees voodisse pikali, tõmbas endale paksu teki peale ning valas ennast seejärel bensiiniga üle. Kahtlusalune oli ka turvameeskonna käest kuulitabamuse saanud, mistõttu esines tal suur verekaotus, mis talt hoogu vähemaks võttis ning mistõttu ta oma tuppa läks, kus ta ka lõpuks endalt elu võttis.

Punase risti meeskond hakkas ohvrite sõpradele ja sugulastele psühholoogilist tuge andma. Läheduses olev lennujaam pandi ajutiselt kinni. Turvajõud piirasid kvartali ümber. Sündmuskohta jäid ka mitmed tuletõrjeautod ning kiirabiautod. Politsei otsib nüüd teist kahtlusalust. Arvatakse, et tegu võib olla filipiinlasega. Teised jällegi kahtlevad, et tegu on kahe inimese korraldatud rünnakuga.

Kaastunded kõigile selles traagilises juhtumis oma lähedase kaotanud inimestele.

Tulekahjud Eestis ja nende vältimine

Eestis hukkub päästeameti andmetel tulekahjudes aasta jooksul kümneid inimesi. Näiteks 2016. aastal hukkus tulekahjudes kokku 39 inimest, kõige enam oli tulekahjudes hukkunuid jaanuarikuus (üksteist) ja aasta jooksul kokku maakondadest kõige rohkem Harjumaal (kolmteist). Neli oli ka selliseid tulekahjusid, kus hukkunuid oli rohkem kui üks ning kokku kahes tulekahjus hukkus kolm alaealist isikut.  Kui vaadata ajas natuke tagasi, siis on hukkunute arv olnud isegi pigem suurem: 2015. aastal hukkus tulekahjudes kokku 50, 2014. aastal 54 ja 2013 aastal 47 inimest.

Eelnevate aastate jooksul on päästeameti statistikas välja toodud ka tulekahjude tekke põhjused. Tuleb välja, et enim on hukkunuid olnud tulekahjudes, mis on tekkinud järgmistel põhjustel: suitsetamine kohtades, kus seda tegema ei peaks (näiteks diivanil, madratsil, voodis, tugitoolis), hooletu ümber käimine kütteseadmetega või näiteks ka riketest elektriseadmetes või ükskõik milliste elektriseadmete või lahtise tulega hooletult või oskamatult ümber käimisest.

Eestis on kehtiv seadus tuleohutuse tingimuste sätestamiseks. Selles seaduses on paika pandud eraldi reeglid nõuded tuleohutuse kohta nii ehitistele, küttesüsteemidele, erinevatele töödele (näiteks keevitamine, metalli lõikamine ja muud), ka eraldi on välja toodud nõuded tule tegemiseks väljaspool küttekoldeid ja sealhulgas grillimiseks, avalikele üritustele oma nõuded ja veel palju muud.

Ehitistele on selles seaduses järgmised nõuded:
-esiteks enne, kui omavalitsus saab anda mingile hoonele ehitusloa või kasutusloa, peab olema see Päästeametiga kooskõlastatud ehk hoonel peavad olema tuleohutusnõuded igal juhul enne üle vaadatud, kui ta saab ehitusloe või kasutusloa
-teiseks kõik hooned, mida antud hetkel ei kasutata ning mis seisavad tühjana, peavad olema suletud sissepääsuks võõrastele inimestele
-kolmandaks kui hoones kasutatakse erinevaid seadmeid, lahtist tuld või kasvõi suitsetatakse, siis peab olema tagatud, et need seadmed või erinevad tegevused ei põhjustaks tulekahju teket
-lisaks kui hoonel on mingi osa, mis on ette nähtud tule levikut takistama, siis see osa peab ka sellist funktsiooni täitma.
Lisaks peab olema igast hoonest tagatud ohu korral kergesti välja pääsemise tee. Kui mingi hoone puhul on ette nähtud rohkem kui ühte hädaväljapääsu, siis need peavad olema ka vastavalt tähistatud. On asutusi, milledel on ette nähtud esitada aruanne tuleohutuse kohta, sealhulgas ka peab olema neil välja töötatud plaan, kuidas käituda tulekahju korral ning seda tuleb õppuse korras igal aastal ka läbi mängida.

Tulekahjud Eestis ja nende vältimine

Lisaks on nimetatud seaduses veel igapäevaseid tavaelu puudutavaid punkte nagu näiteks, et kui kütta kodus ahju või pliiti või kaminat siis peab nii kütmise ajal kui ka kütmise järel tuleaset kontrollima. Tuld ei tohi süüdata põlevvedelikega näiteks süütevedelikega. Koduse küttekolde kütmisel peab põlevmaterjal või muu ohtu osutav materjal olema küttekoldest ohutus kauguses. Kui ei ole muud moodi ette nähtud, peab koduse küttekolde korstnaid ja lõõre puhastama vähemalt korra aastas ning seda võib teha vaid pädev inimene. Soovin ka soovitada oma sõprade blogi saidilt elu ja erinevaid asju, mida saate lugeda siit.

Tuleohutusnõudeid on palju olenevalt olukorrast või käsitletavast seadmest, neid on oluline järgida! 

Traagiline kõrghoone tulekahju

14. juunil leidis aset traagiline tulekahju. Süttis 24-korruseline Grenfelli torn. Kohaliku politsei sõnul on kadunud üle 50 inimese, kes on eeldatavasti surnud ning lisaks on ka 30 kinnitatud surmajuhtu. Arvatakse, et lõplik hukkunute arv jääb 70 kanti.

Päästeteenistus said tulekahjust teada kohaliku aja järgi kell üks öösel ning tulekahju kestuseks oli umbes 24 tundi. Sündmuskohale saabus sadu tuletõrjujaid ning poolsada tuletõrjeautot. Evakueerida tuli ka kõrvalmajades elavad inimesed, sest oli oht, et torn võib kokku kukkuda. Hiljem leiti siiski, et hoone tugistruktuurid ei olnud nii palju kahjustada saanud, et see oleks võinud põhjustada hoone kokku varisemist. Kuid hoolimata tugistruktuuride vastu pidamisele, ei olnud hoone servad enam piisavalt ohutud ning seega kasutati otsingutel koerasid, sest nende kehakaal on oluliselt väiksem.

Esialgsete andmete kohaselt oli tulekahju ajal hoones kuni kuussada inimest. Tuletõrjujad päästsid neist ära kuuskümmend viis elanikku. Otsingud lõpetati kaks päeva hiljem, sest hoonet ei peetud enam piisavalt ohutuks. Sellest hoolimata said päästjad 17ndal juunil majja minna ning nad said minna kuni kõige ülemise korruseni välja.

Tulekahju põhjus ei ole veel teada. Arvatakse, et tule levikule aitas kaasa hiljuti lisatud hoone väline fassaad. Erinevad meedia väljaanded pakuvad, et tulekahju põhjuseks võis olla rikki läinud külmkapp. Neljandal korrusel elav majaelanik ütles meediale, et ta naabri külmkapp läks umbes kella ühe ajal põlema ning nad hakkasid koheselt ustele koputama, et inimesi hoiatada. Ta ütles, et poole tunniga oli kogu maja leekides.

Mõnede elanike sõnul ei läinud tulekahju alarm tööle ning nad said tuletõrjest teada ainult tänu inimestele, kes koputasid ustele ja karjusid abi järele. Teiste sõnul hakkas tulealarm siiski tööle. Tegemist on kõrge hoonega ning erinevatel korrustel võisid olla erinevad tingimused. Seega võis mõnel korrusel alarm tööle minna ja mõnel korrusel mitte.

Londoni linnapea kritiseeris turvajuhiseid, täpsemalt neid, mille kohaselt peavad inimesed jääma oma korteritesse, kuni tuletõrjujad nad ära päästavad. See soovitus osutus korteritesse jäänud inimeste jaoks saatuslikuks. Soovituse taga seisab eeldus, et tulekahju levib hoone sees ning tuletõrjujad saavad selle kontrolli alla. Kuid antud juhul levis tulekahju kiiresti mööda hoone välispinda. Linnapea lisas, et tal on hea meel, et elanikud sellest soovitusest kinni ei pidanud.

Traagiline kõrghoone tulekahju

Elanikud on mitmeid aastaid avaldanud muret hoone tuleohutuse osas ning hoone haldajat on hoiatatud, et ainult katastroofiline tulekahju võib panna neid tulekahju ennetusabinõusid ja tuleohutussüsteeme muutma.

Linnapea ütles kohalikule meediale, et ta tahab hoone tuleohutuse tingimuste kohta vastuseid saada. Suurtes elumajades elab palju inimesi ning selliseid hooneid on hulgaliselt. Inimeste elusid ei saa halva hooldamise tõttu ohtu seada. Taoline traagiline õnnetus peaks panema kõiki hoonete haldajaid mõtlema, kas nende hoone turvavarustus on ikka piisav.

Harjumaal tegi äike pahandust

24.08. varahommikul oli päästeteenistusel mitmeid välgu elektriposti või juhtmetesse löömisest tulenevaid väljakutseid. Suurt varalist kahju äiksetormist siiski ei tõusnud. Inimesed õnnetustes kannatada ei saanud.

Kell 06:34 teatati Rätla külast Raasiku vallas välgulöögist kahjustada saanud kõrgepingeliinist. Kehra päästjad leidsid juhatatud kohast eest sulanud isolaatorite, kuid terveks jäänud traatidega kõrgepingeliini. Välgutabamuse saanud posti all suitses lõpuni põlenud risuhunnik.

Kell 06:24 sõitsid Nõmme päästjad Laagri alevikku. Kahekorruselise puumaja ühes korteris tunti juhtme sulamisega kaasnevat lõhna. Pikselöögi tagajärjel olid kokku sulanud arvutijuhtmed. Muud ohtu tuletõrjujad ei avastanud.

Kell 04:32 teatati Lagedi koolimajast 4 km Aruküla suunas asuvast süttinud elektripostist. Asssaku päästjad läksid asja uurima kuid pöördusid varsti tagasi. Kustutustöödega sai hakkama taevast tulnud vesi.