Viimaste aastate hirmsamatest põlengutest

Tuleohutuse peale tavainimesena mõtleme ilmselt pigem looduses grillimiseks lõket tehes, kui näiteks kodus hommikust kohvi keetes. Suitsuandurid võivad tunduda lihtsalt tüütud vidinad ja levinud on ilmselt pigem suhtumine, et see pliidi välja lülitamine käib ju nii automaatselt, küll ma ta ikka lülitasin välja. Aga kui lugeda taaskord mõnda uudist põlengus hukkunud inimeste kohta, või veel hullem, tuttavate kaudu või ise sellist katastroofi läbi elades, jääb küll ilmselt jälg ja tekib vajadus kõike mitu korda üle kontrollida.

Ja kui ka ise olla kõige korralikum ja tähelepanelikum inimene, kes alati kontrollib, kas ta lülitas pliidi välja, et kõik tuled kustu saaksid ja kõik elektrisüsteemid välja lülitatud pikemalt kodust eemal olemise puhuks, rääkimata toimivast suitsuandurist. Siis näiteks kortermajas elades võib katastroof sind puudutada isegi juhul, kui ise oled kõik korrektselt teinud. Sest sinu kõrvalkorteris või all või kohal asuvas korteris äkki keegi suitsetab ja jätab konid või hõõguvad suitsud hooleta või unustab pidevalt elektripliiti sisse või on suitsuanduri hoopis välja lülitanud.

Tänapäeva kaasaegsed ehitised ilmselt vastavad korralikult tuleohutusnõuetele, ilma ei saaks tänapäeval vist küll ühtegi hoonet ehitada. Ja seega võib uuemas majas suhteliselt rahulikult elada. Rohkem tekitavad aga muret vanemad ehitised, ka vanemad suured kortermajad, mis ilmselt nii korralikult tänapäeva tuleohutusnõuetele vastamiseks peaksid suurema uuenduskuuri läbi tegema. Nii on ikka ja jälle õudusega lugemiseks uudiseid, kuidas üks või teine elumaja või korter on põlengu läbi teinud ja jääb vaid uudist avades pöidlad pihus loota, et ühtegi hukkunut õnnetusega ei kaasnenud.

Viimase aja üks kahest kõige hirmsamast suurest põlengu uudisest oli eelmise aasta juunikuus Londonis toimunud põlengust. Põleng toimus 24 korruselises majas, kus asus kokku 120 korterit. Kustutustöödest võtsid osa rohkem, kui 200 tuletõrjujat, kuid põlengu täielikuks kustutamiseks kulus siiski rohkem, kui 24 tundi. Ja katastroofiliselt kaasnes selle põlenguga ligi kuuskümmend hukkunut.

Teine ja oluliselt hirmsam oli märtsikuus Venemaal Siberi föderaalringkonnas oblasti keskuseks olevas tööstuslinnas aset leidnud põleng. Ametlikult on kinnitatud, et kokku oli selles põlengus kuuskümmend neli hukkunut. Mis teeb aga juhtunu katastroofiliseks, on see, et nelikümmend üks neist hukkunuist olid lapsed. Kiiresti asuti Punase Risti kaudu põlenguohvrite peredele toetuseks annetusi koguma. Venemaa kuulutas välja leinapäeva. Kuid ükski toetus ei too peredele tagasi nende põlengusse kaotatud lapsi.

Kemerovo põleng

Uurimises peeti kinni mitmeid inimesi, näiteks ettevõtte juht, kes vastutas ostukeskuse tuleohutussüsteemide eest, aga näiteks ka ostukeskuse turvamees, kes alarmi sisse ei lülitanud. Lisaks tuli uurimiste käigus välja, et ostukeskuse töötajad oli korduvalt teinud kaebusi tuleohutussüsteemi vigade kohta, kuid selle süsteemi eest vastutav isik oli selliseid kaebusi ignoreerinud. Lisaks võeti vastutuse alla isik, kes vastutab ehitusjärelvalve inspektsiooni eest ja kes olevat olnud teadlik asjaolust, et tegelikult puudus hoonel just tuleohutusnõuetele mitte vastamise tõttu ka ehitusluba.

Suur laste hukkumise arv on tingitud mitmest kahetsusväärsest asjaolust. Esiteks sai põleng alguse mänguväljakult, kus juttude alusel sünnipäeva tähistati ning koogil ka küünlaid märgatud sai. Ühe versiooni alusel aga batuudikeskusest, kuhu üks lastest oli tulemasina kaasa võtnud ning tulekahju seega porolonist alguse oli saanud. Ning hirmsal kombel oli samal ajal kahes kinosaalis tulekahju puhkemisel lastefilmid mänginud. Kinosaalid, kust lapsed põlengu ajal välja ei saanudki. Väga paljud hukkusid põlengus, kuid paljud said ka kannatada ja vajasid haiglaravi, nende seas ka inimesi, kes paanikas akendest alla hüppasid.

Täpset selgust loole saadud ei olegi, et miks see põleng algas ja miks päästetööd ja evakueerimine paremini korraldatud ei olnud, kuid loodetavasti õpetab see katastroof inimesi oma ametites veel korralikumad olema, et tulevikus selliseid õnnetusi vältida.

Tuleohutus metsades

Igal aastal hakkab kuivema aja saabudes tulema omajagu teateid kulupõlengutest. Mõned tekitavad kulupõlengu pahatahtlikult, teised tahtmatult oma tegevuse kaudu, visates näiteks autost välja suitsukoni või klaaspudeli. Kolmanda portsu moodustavad inimesed, kes soovivad näiteks oma põldudelt kulu ära põletada, et sellega põldu väetada, kuid tuli on väljunud inimese kontrolli alt ning on vaja läinud Päästeameti sekkumist. Tänapäeval on muutunud probleemseks ka ATV-d ja mootorrattad, mille summutist võib tulla välja säde, mis annab alguse kulupõlengule. Kui inimesed veel mõnda aega tagasi ei teadnud üldse midagi sellest, et kulu põletamine on aastaringselt seadusega keelatud, siis viimastel aastatel on inimeste teadlikkuses selles osas pidevalt suurenenud. Tutvume siinkohal lähemalt käesoleva Tuleohutuse seaduse Metsa- ja muu taimestikuga kaetud ala tuleohutusnõuded.

Päästeameti poolt määratud tuleohtlikuks alaks on mets ja teised taimestikuga kaetud ning ka turbapinnasega alad. Tuleohtlikul alal pole lubatud teha väljaspool küttekollet tuld. Erandiks on spetsiaalselt selleks mõeldud kohad, mis on vastava märgistusega. Keelatud on kuluheina ja roostiku põlemine ning loomulikult kõik teised tegevused, millega võidakse tekitada tulekahju. Päästeamet saab määrata ka suure tuleohuga piirkonna aja. Sel ajal ning selles piirkonnas ei ole lubatud viibida võõras metsas, grillida, teha küttekolde väliselt tuld ning samuti on keelatud suitsetamine.

Maaomanikele on selle seadusega ka mitmeid kohustusi määratud. Metsastatud aladele tuleb ehitada tule tõkestamiseks vastavaid ribasid ja vööndeid. Seadus näeb ette ka seda, et maaomanik neid ka hooldaks. Maaomanikul tuleb ehitada vastavalt nõuetele ja tähistada ära lõkke tegemiseks ja suitsetamiseks mõeldud kohad. Samuti on vaja ära tähistada ka transpordivahendi peatuskohad. Maaomanikul tuleb tähistada ära ka vee võtmise kohad ning hoidma sinna viivad teed sellises korras, et need sõidetavad oleksid. Kui Päästeamet amet palub suure tuleohu korral asetada nähtavatesse kohtadesse märgid, et alal on lõkke tegemine keelatud, siis tuleb seda teha niipea kui võimalik.

Riigimetsa majandaja peab tuleohtlikul ajal korraldama valve, mille abil oleks võimalik avastada tulekahjusid nii vara kui võimalik. Tulekahju avastamise korral tuleb helistada numbril 112 ning tuleb kasutusele võtta tulekahju kustutamiseks vajalikud esmased meetmed.

2018. aasta esimene kulupõleng leidis aset selle aasta märtsi lõpus. Pärnumaal levis kulutuli umbes viie hektari suurusele maa-alale. Inimesed ega hooned sel korral ohustatud ei olnud. Kuid kulupõlengud võivad olla palju traagilisema lõpuga. Ka põlengust tingitud varaline kahju võib anda suure põntsu, kuid asi võib lõppeda ka inimese surmaga.

Kulutuli võib soodsa tuule korral levida kõigest mõne minutiga üle kogu heinamaa ning süüdata seejärel ka metsa või hävitades kodusid ja teisi hooneid. Inimesed peaksid tuleohutusse tõsisemalt suhtuma. Kuigi teatud määral rikuvad neid seadusi ka inimesed, kes teevad keelatud kohas tuld sellepärast, et nad ei tea, et see seal keelatud on, leidub küllaldaselt ka selliseid inimesi, kes rikuvad seadust teadlikult. Nad ei pruugi seda küll pahast tahtest teha. Pigem usutakse lihtsalt, et vaevalt nendega midagi juhtub ja kui juhtubki, et siis suudetakse asi kontrolli alla saada. Aga paraku väljuvad asjad liiga kiiresti kontrolli alt ning juba ongi alguse saanud tulekahju, mis inimestele ja loodusele ohtu kujutab.

Ära ei saa unustada ka laste harimist. Lastele tuleb rääkida, mis võib juhtuda, kui tikk, pudel või mõni tulekahju tekitada võiv asi kuiva heina sisse visata. Lapsed ei suuda veel ise oma tagajärgi adekvaatselt hinnata. Ohutut grillimist saabuval suvehooajal!

Kulu põletamine

Pokkeri mängimine, osa 2

Jätkame täpselt sealt, kus me eelmine kord pooleli jäime. Mis saab aga siis, kui üks mängijatest tõstab panust nii palju, et mõnel teisel mängijal polegi nii palju käes, et võrdväärse summaga vastata? Sel juhul saab mängija valida, et kas ta loobub oma kaartidest või siis paneb kogu oma panga mängu (all in). Võidu puhul ei saa ta mitte kogu auhinnaraha endale (juhul, kui keegi panust veel omakorda tõstis), vaid talle antakse summa, mis vastas tema poolt mängu pandud summale.

Teise panustamisvooru lõppedes võtab diiler jälle kaardipaki kõige pealmise kaardi ja eemaldab selle mängust. Seejärel paneb ta teiste kaartide kõrvale neljanda kaardi, mis on samuti näoga ülespoole. Panustamisvoorus toimub kõik nii nagu varasemate panustamisvoorude ajalgi. Vooru lõppedes eemaldab diiler jälle kaardipaki kõige pealmise kaardi mängust ning paneb seejärel lauale näoga üles poole viienda kaardi, mis jääb ühtlasi ka viimaseks. Algab neljas panustamisvoor, mis ei erine ka talle eelnenutest. Peale panustamise lõppu avavad mängijad oma käes olevad kaardid ning mängija, kelle viis kaarti moodustavad tugevaima kombinatsiooni, loetakse võitjaks. Kui käed on võrdsed, tehakse panus parima tulemuse saanute vahel pooleks. Nüüd räägime ka kaardikombinatsioonide tugevusest, alustades kõige madalamast.

Kõrgeim kaart – võidab mängija, kellel on kõrgeim käesolev mängukaart. Kõrgeimaks võimalikuks kaardiks on äss.
Paar – kaks ühesugust kaart.
Kaks paari – käes peab olema kaks kaardipaari. Kui mängija peaks saama endale kolm kaartide paari, siis ei saaks ta mitte kolmikut, vaid valitakse lihtsalt kaks kõrgeimat paari.
Kolmik – kolm ühesugust kaart.
Rida – viis järjestikust kaart, kusjuures äss võib eelneda nii kahele kui ka järgneda kuningale. Ehk siis madalaim võimalik rida on A, 2, 3, 4, 5 ja kõrgeim on 10, J, Q, K, A.
Mast – viis kaarti on samast mastist.
Maja – mängijal on korraga nii paar kui ka kolmik.
Nelik – neli ühesuguse tugevusega kaarti.
Mastirida – viis järjestikkust samast mastist kaarti.
Kuninglik mastirida – 10, J, Q, K ja A on samast mastist. Tegemist on pokkeri parima võimaliku käega.

Ja nii pokkeri mängimine käibki. Algab uus mäng ja diileriks olemise kohustus liigub ühe mängija võrra vasakule. Kui näiteks osaleda mõnes kasiino pokkeriturniiris või osaletakse pokkeri turniiris online kasiino vahendusel siis võidakse kasutada blindide tõstmise tehnikat. See tähendab blindide suurendamist kindlaks määratud aja tagant. Näiteks kui esimesed 5 minutit mängiti blindidega 0,25 ja 0,50, siis tõstetakse järgmiseks viieks minutiks blindid juba 0,50 ja 1,00 peale.

Mida tasub pokkerist rääkides veel eraldi välja tuua on tõsiasi, et sul ei peagi tegelikult pokkerimängu võitmiseks olema käes laua kõige paremaid kaarte. Seda kutsutakse bluffimiseks. Üks lihtsamaid viise, kuidas jätta teistele mängijatele muljet, et sul on käes head kaardid, on tõsta panust, kasutades selleks piisavalt suurt summat, mis võiks teise (või teised) mängijad panna kahtlema, kas talle kätte tulnud paar on ikka piisavalt hea. Äkki on panust tõstnud mängijal käes mõni tugevam kombinatsioon. Ehk siis blufi abil loodetakse vastasmängijad panna oma kaartidest loobuma, et siis seejärel lauale asetatud panused endale võtta saaks. Bluffimine on kasulik oskus, kuid see nõuab suurt pokkeri mängimise kogemust ning miks ka mitte – pisut näitlemisoskust. Selleks, et bluffimine oleks edukas, tuleb ennem õppida ära tundma mängus tekkivaid situatsioone, mille korral bluffimine sulle kasu tuua võiks.

Pokkeri mängimine

Kuidas mängida pokkerit

Et meil siinsed jutud liiga tõsiseks ei läheks, siis räägime täna natuke sellisest kaardimängust nagu pokker. Mõni lugejatest on kindlasti seda kasiinos, online kasiinos või lihtsalt sõpradega žetoonide peale mänginud. Pokkerit saab mängida nii turiinina kui ka lihtsalt raha peale. Kui turniir koosneb suurel hulgal üksikutest mängudest, mille käigus mängijad vaikselt mängust välja kukkuma hakkavad, siis rahalauas mängides selgitatakse võitja peale igat üksikmängu ning seejärel toimub auhinnarahade jaotamine. Kuid et lugejad sellest natuke paremini aru saaksid, siis räägime natukene ka pokkeri reeglitest ja üldisest mängukäigust. Kes seda juba mängida oskavad, võivad mõned järgnevatest lõikudest vahele jätta.

Tegelikult on olemas suurel hulgal erinevaid pokkerimänge. Populaarsemateks neist on ilmselt Texas Hold’em, Omaha ja Seven card stud. Neist kõige populaarsem on kahtlemata Hold’em ja just selle mängu reegleid me vaatamegi.

Texas Hold’em pokkeri mängimiseks kasutatakse 52-kaardilist mängukaartide pakki. Diileri ülesandeks on mängijatele kaartide kätte jagamine. Kasiinodes ja pokkeriturniiridel kasutatakse professionaalseid diilereid, kes ongi kõikide mängude ajal diileriks. Kodus mängides on üks mängijatest diiler ning peale igat mängu liigub diileriks olemise järjekord ühe mängija võrra vasakule.

Mängu alguses peavad kaks diilerist vasakul olevat mängijat asetama blindid ehk pimepanused. Vahetult diileri vasakul käel mängija peab asetama väikse pimepanuse. Väikse pimeda panuse asetanud mängijast vasakul olev mängija peab asetama suure pimepanuse. Suur blind on kaks korda suurem kui väike pimepanus. Blindide kasutamine tagab, et igas mängus oleks mingi summa, mille nimel mängida. Vastasel juhul oleks strateegiliselt kõige kasulikum oodata niikaua, kuni sul kätte head kaardid tulevad.

Kui blindid on asetatud, jagatakse kõikidele mängijatele kaks kaarti. Kaartide väärtused hoitakse ainult enda teada. Kui mängijad on oma kaartidega tutvunud, siis algab esimene panustamisvoor. Mängija saab valida kolme tegevuse vahel – call, raise ja fold.
Call ehk maksmine – mängija asetab panuse, mis on sama suur, kui eelmise mängija poolt tehtud panus. Esimese panustamisvooru alguses on selleks big blind.
Raise ehk tõstmine – mängija asetab mängu summa, mis on sama suur, kui eelmise mängija poolt tehtud panus ning lisab seejärel omalt poolt veel raha juurde. Mängima hakkamise eelselt võivad mängijad omavahel kokku leppida, kas panuse suuruse osas ka mingeid piiranguid kasutama hakatakse.
Fold ehk loobumine – kui mängija leiab, et ta ei taha oma kaartidega edasi mängida, siis saab ta oma kaartidest loobuda ning mängust lahkuda.

Kui kõik mängijad on saanud otsustada, mida nad teha tahavad, loetakse esimene panustamisvoor lõppenuks ning algab teine panustamisvoor. Enne seda võtab aga diiler kaardipaki pealmise kaardi ja eemaldab selle mängust nii, et ükski mängijatest selle väärtust ei näeks. Seejärel võtab ta järgmised kolm kaarti ning asetab need avatult kaardipaki kõrvale. Need kolm kaarti on üksteise kõrval. Ning nüüd algabki teine panustamisvoor. Panustamist algab mängu alguses small blindi asetanud mängija. Panuse tegemisel võetakse arvesse enda käes olevat kahte kaarti ning vaadatakse, milliseid kombinatsioone need kaardid laual olevate kaartidega moodustavad. Mängijad saavad kasutada jälle neid samu kolme tegevust, kuid nüüd lisandub neile veel juurde ka ilma raha mängu panemata passida (check). Passida saab ainult juhul kui keegi pole eelnevalt panustanud. Kui keegi mängijatest otsustab panustada (raise), siis kaob passimise võimalus ära ning mängija peab valima jälle maksmise, tõstmise või loobumise vahel. Jätame siinkohal jutu pooleli ning jätkame mängukäigust rääkimisega juba järgmises postituses.

Pokker

Tuleohutus ja käitumine tulekahju korral

Paljudel juhtudel on tuleõnnetuse põhjusteks korrast ära või järelvalveta jäetud küttekolded. Igal aastal tuleks korralikult puhastada majade korstnad ja tahmalõõrid. Ja seda kaks korda aastas. Kui majal on kindlustusleping, tuleb hankida ka vastav tõend. Küttekolded peavad olema ka töökorras ja terved. Kuna paljud leibkonnad ei suuda küttekoldeid korda teha, on valitsus eraldanud riigi eelarvet raha kõige ohtlikemate korrastamiseks. Oluline on ka see, et ei köetaks liiga palju, ei jäetaks kergesti süttivaid esemeid ahju lähedale ega koldeid küdema ilma järelvalveta. Samuti on vajalik suitsuanduri olemasolu kodus. Ei aita ainult andurist, oluline on ka, et see oleks töökorras ning patarei piisavalt tugev. Et virgutada inimesi tublim olema, teevad päästeametnikud pidevalt koduvisiite kontrollimaks kollete seisukorda ja suitsuandurite olemasolu.

Päästeamet soovitab koju hankida ka esmased tulekustutusvahendid. Tulekustutist on ilmselt palju kasu, kui tulele õigel ajal jaole saada. Oluline on ka , et kodust väljumise tee oleks vaba – ei tohiks sinna paigutada liikumist takistavaid asju. Hea oleks harjutada kodust väljumist kinnisilmi, sest põlengu käigus tekib palju suitsu – liigudki nagu pimesi. Kui juhtubki kõige hullem, tuleks koheselt teavitada päästeametit. Seejuures ei tohi paanikasse sattud – väga oluline on anda kiire ja täpne info tulekahju koha kohta. Kui on võimalik, tuleks seejärel püüda ise tulekahju kustutada, aga sealjuures ei tohi unustada ka enda ohutust. Kõige olulisem on siiski kutsuda tuletõrje.

Tulekahud pole ainus õnnetuste liik, millega päästeamet tegeleb. Siia alla kuulub ka näiteks veeohutus. Päästeametnikud tegelevad nii jääõnnetustega kui ka suviste veeõnnetustega. Siin on süüdi tavaliselt inimeste teadmatus või ka hoolimatus. Oleme kuulnud küll ja küll kalameestest, kes liiga nõrga jääga kalale trügivad või kevadel murdunud jääpankadele lõksu jäävad. Kahjuks on ikka ka neid lapsi, kes liiga nõrga jääga veekogudele lähevad. Hea, kui on nägijaid, kes aidata oskavad ja ka päästeameti kohale kutsuvad.

Igal aastal tegeleb päästeamet ka lõhkemata sõjamoona ohutuks tegemisega. Kuigi viimasest sõjast on möödas juba üle seitsmekümne aasta, leitakse ikka ja jälle küll granaate, küll miine ja isegi lennukipomme. Kuna laskemoon on aja jooksul ka kannatada saanud, on nad muutunud veelgi ohtlikumaks. Granaadiga on endalgi kogemus. Nimelt olles õpilasmalevlastega Sõrve säärel põldu kõplamas, leidsime sealt lõhkemata granaadi. Lihtsalt niisama, põlult lebamas. Ju ta oli põllutööde käigus maapinnale jõudnud. Loomulikult andsime sellest kohe agronoomile teada ja tema organiseeriski kohalikud päästetöötajad lõhkekeha eemaldama. Meie saime varasem lõuna ja pärast uue põllu, aga kerge kõhedus saatis veel mitu päeva ja silmad said ka rohkem lahti hoitud. Kui mõelda nende aarete peale, mida maapind mitme tuhande aasta tagant välja annab, siis ilmselt jagub päästeametil tööd sõjaaegsete „aaretega“ veel aastakümneid.

Tulekahju kodus

Olin kaua aega mõelnud, kas oskaksin ja mida teeksin tulekahju korral tööl või ka kodus. Ei osanud arvata, kas tegutseksin õigesti. Nõukaajal oli igasuguseid tsiviilkaitse õppusi. Ometi võin tagantjärele tarkusena öelda, et tulekahju korral oleksin hätta jäänud ja hätta jätnud ka koolis oma õpilased. Üks suuremaid koolipõlenguid uue eesti aja alguses oli Kuressaare Ühisgümnaasiumis. Sellest ajakirjanduses enam ei räägita, küll aga loodan, et selle õnnetu näite varal on praeguseks paljudes koolides tuleohutusega kõik korras. Mina siis seal õnneks enam ei töötanud. Oli ju minugi klass kohe süttinud trepipüstaku kõrval ning kuna õpetasin enamuses põhikooli klasse, oleks olnud väga raske neid klassis ohjata. Eriti alguses, kui tuli polnud veel hoogu võtnud. Evakuatsioonitee aga põles ja see sai nii mõnelegi õpilasele saatuslikuks. Imetlen tagantjärele õpetajaid, kes suutsid külma närvi säilitada ning lapsi klassides hoida. Koguneda akende juurde ja märjad kaltsud suitsu kaitseks ukse alla toppida- ainuõige tegutsemisviis.

Kogemuse koduse tulekahjuga sain õnnetuseks ka. Ja sain aru, et ega minust siingi suurt abi pole. Sain kõne abikaasalt: maja põleb, mine koju! Esimese hooga ei saanudki nagu aru, mida öeldi. Edasi tegutsesin nagu aegluubis. Mäletan, et mõtlesin – mida mina seal teha saan … Siis helistasin päästeametisse, tuli välja, et nad juba teadsid. Kõigepealt mõtlesin, et käin kodus ära – töökoht on üsna kodu lähedal. Siis panin ikka arvuti kinni, vahetasin jalanõud, panin riidesse, võtsin asjad ja läksin kodu poole. Ma teadsin, et joosta ma ei jõua, sellele vaatamata kiirustasin nii kuis jõudsin. Olin sisimas täiesti veendunud, et tulekahju põhjustas minu eakas ema, kes pliiti küttes magama jäi ning pliidi alt kukkunud söed on süüdanud toa ja siis ka maja. Olin valmis lahtise leegiga põlevaks majaks, ainult leeke ei paistnud kusagilt. Kodutänavasse pöörates sain aru, et meil kõigil on tohutult vedanud. Maja oli püsti, katus terve ja viga polnud keegi saanud.

Üks korteritest oli siiski tugevast kannatanud, rohkem küll suitsu ja kustutusvee, kui tule läbi. kannatada said ka koridor ja teise korruse korter- sinna läks suits ja ka kustutusvesi tegi oma töö. Meie pääsesime täiesti puhtalt, ainult suur ehmatus ja üleelamine. Saime kõik paraja šoki osaliseks, avaldumisvormid olid ainult erinevad.
Mul on siiralt hea meel, et elame linnas – tuletõrje ja päästjad on siinsamas , nii-öelda ümber nurga. Tänu sellele jõuavad nad ka kiirelt appi, kuigi hädasolijal tundub aeg üüratu. Ei tea aga, kuidas oleks lood, kui aset leiaks mingi suurpõleng ning samal ajal oleks abi vaja ka kusagil mujal linnas. Väiksematest naaberlinnadest ei jõuaks abi piisavalt ruttu kohale ja sealgi võib ju midagi juhtuda. Seepärast loodangi, et päästeameti reformid on ometi lõppenud ja neil jagub piisavalt vapraid mehi, kes ikka appi tulevad.

Kasiinode tuleohutus

Kasiinod on üldjuhul kohaks kus lõbutseda. Kasiino külastajad saavad veeta lõbusalt aega mänguautomaatide ehk slottide taga istudes või siis nautida mänguautomaadi asemel mõnda seltskondlikumat lauamängu. Kuid meeldiv õhtu mänguautomaadi seltsis võib võtta traagilise pöörde. Ükski hoone pole saja protsendiliselt tulekahjude eest kaitstud. Kui ruum sisaldab elektriseadmeid, siis kaasneb sellega koheselt ka väike tulekahju tekkeriski tõus. Tulekahju võib alguse saada kasvõi mänguautomaadi elektririkkest. See ei tähenda aga, et mänguautomaadid ohtlikud oleksid. Ka kodused majapidamisvahendid kujutavad endast elektririski. See on lihtsalt paratamatus. Kui kasiino otsustaks mänguautomaadid välja visata ning ütleks, et meie juures saab mängida ainult pokkerit või ruletti, kas siis oleks kasiinod turvalisemad? Kohe kindlasti mitte – valgustus ja kõik muud seadmed vajavad endiselt elektrit. Ning tõenäoliselt saakski tulekahju alguse mõnest taolisest süsteemist, mitte aga mänguautomaadi rikkest.

Kuid kuidas nautida kasiino külastust ohutult. Kas peaks piirduma äkki hoopis online kasiinodega. Muidugi mitte. See ei tähenda, et online kasiinodel midagi viga oleks. Vastupidi – need on mugavad, kaasaegsed ja sealsed slotid ja video pokkerit pakkuvad suurel hulgal erinevaid võimalusi. Pigem on jutu ivaks see, et ka traditsioonilise kasiino saab tulekahju suhtes ohutumaks muuta.

Üheks oluliseks punktiks on tagada elektriseadmete ohutus. Tuleb vaadata, et süsteem oleks terve, et ei esineks lühiste ohtu ning et süsteem oleks igasuguse ülekoormuse eest kaitstud. Kuid ka suurim pingutus ei saa garanteerida seda, et tulekahju kunagi ei teki. Seetõttu tuleb ennetavalt mõelda ka sellele, kuidas käituda tulekahju tekke korral. Ühe asjana tuleb välja mõelda evakuatsiooniplaan, kuidas saada kasiinos mänguautomaadi taga istuvad inimesed ohutusse kohta. Lisaks tuleb mõelda ka erinevatele tehnilistele võimalustele, mis aitaksid tule levikut takistada ning mis võimaldaksid inimestele tulekahjust võimalikult kiiresti märku anda.
Kaheksakümnendate alguses leidis USAs aset traagiline tulekahju, mille käigus hukkus pea sada inimest ning millele lisandus veel ka umbes 700 haavatut. Traagiline tulekahju tekkis MGM hotelli ja kasiino pinnal. Peale põlengut hakati põhjalikult uurima hoonete tuleohutust.

Põlengus ellujäänute sõnul ei kuulnud nad tulekahju alarmi, vaid said vastava info teiste hotelli ja kasiino külastajate käest või siis said sellest aru suitsulõhna tundes. Hiljem selgus uurimise käigus, et tuli oli hävitanud tulekahju alarmsüsteemi juba enne seda, kui see jõudis tööle minna. Peale seda nõutakse kõikidelt kasiinodelt ja hotellidelt automaatse tulekahu sprinklersüsteemi olemasolu. Lisaks sellele kasutab enamik kasiinosid raadiosidet personali ja kasiino tulekahju kontrollkeskuse vahel. Muidugi tehti kasiinodele ja hotellidele veel terve hulk ettekirjutusi, mis peavad tuleohutuse tagamiseks täidetud olema. Kuid see jutt jääks ilmselt meie lugejate jaoks liiga spetsiifiliseks ja eeldaks juba insenertehnilisi teadmisi.

Kuigi sündmus ise oli tulekahjus kannatada saanute tõttu iseenesest väga traagiline, tõi see endaga kaasa siiski nii mõndagi positiivset. Ning seda just selles võtmes, et viia taolise sündmuse kordumise riski miinimumini, et kasiinos mänguautomaadiga mängimine saaks jääda lõbusaks õhtuks mitte viimaseks asjaks elus. Online kasiinod on viimastel aastatel muutunud populaarsemaks kui reaalsed kasiinod. Online kasiino 2018 tundub olevat veelgi tavalisem isegi Estlnadis. On hea, et interneti mänge ei ohusta tulekahjude eest 🙂

Rünnak Filipiinidel asuvas kasiinos

Selle aasta juunis leidis Filipiinidel aset traagiline rünnak, mille tagajärjel suri vähemalt 36 inimest, kellest enamus suri lämbumise tõttu.

Manila kasiino oli täis paksu suitsu ning töötajad tagusid meeleheitlikult paksusid aknaid, mis ei avanenud. Mõnel õnnestus välja pääseda. Need, kellel õnnestus alla hüpata, kellest osad murdsid küll oma jalaluud, võivad ennast õnnelikuks pidada. Sest paljudel ei õnnestunudki sealt pääseda.

Rünnak Filipiinidel asuvas kasiinos

Põleng sai alguse sellest, kui relvastatud mees valas kasiinos olevad pokkeri lauad bensiiniga üle ning pani need seejärel põlema. Algselt kardeti, et tegu on terrorirünnakuga. Tulekahju ajal iseloomustas ka USA president Donald Trump juhtunut kui terrorirünnakut. Päästekeskuse osakond ütles kohalikule meediale, et tegu on pikaajalise kasiino külastajaga ning pakuti, et süütamise motiiviks võis olla suure rahasumma kaotamine. Ei tea, kas kahtlusalune mängis mõne mänguautomaadi taga oma raha maha või tegi mõnes muus mängus suure panuse. Kuid mänguautomaat või mitte, see pole hetkel põhiprobleem. Lisaks eelnevalt toodud võimalikele põhjustele, tuli Filipiinide politsei omakorda veel uue võimaliku motiiviga välja. Nimelt ütlesid nemad, et tegemist oli ebaõnnestunud rööviga.

Esile kerkis küsimus, kas ründaja tahtis tõesti inimesi tappa või siiski mitte. Teadaolevalt lasi ründaja küll kasiinos hoiatuslasud, kuid pole siiski mingit märki, et ta kedagi tulistada või kellelegi viga teha tahtis.

Kohaliku politsei sõnul leiti enamus ohvritest vannitoast, mis annab alust arvata, et paljud põgenesid tulekahju asemel hoopis püssikuulide eest.

Sprinklersüsteem töötas ilusti ning seega tulekahju edasi ei levinud. Probleemiks oli hoopis suits. Inimesed lämbusid surnuks, kuna nad peitsid ennast kuulide eest, mitte ei jooksnud avariiväljapääsu poole.

Kahtlusalune oli tulistanud kõigepealt televiisorit ning seejärel hoiuruumi ust, kus hoiti žetoone. Isik pani seejärel oma seljakotti umbes kahe miljoni euro väärtuses žetoone, kuid jättis need lõpuks siiski maha. Politsei ei osanud öelda, miks relvastatud kurjategija neid varastada proovis. Igal firmal on enamasti iseloomuliku kujundusega žetoonid, mistõttu neil poleks mujal mingit väärtust.

Mees hakkas seejärel kaheliitrisest pudelist bensiini maha kallama. Isegi turvameeskond sattus paanikasse.

Kedagi pantvangi ei võetud ning kahtlusalune ise läks hotellituppa. Päästeteenistuse sõnul viskas mees voodisse pikali, tõmbas endale paksu teki peale ning valas ennast seejärel bensiiniga üle. Kahtlusalune oli ka turvameeskonna käest kuulitabamuse saanud, mistõttu esines tal suur verekaotus, mis talt hoogu vähemaks võttis ning mistõttu ta oma tuppa läks, kus ta ka lõpuks endalt elu võttis.

Punase risti meeskond hakkas ohvrite sõpradele ja sugulastele psühholoogilist tuge andma. Läheduses olev lennujaam pandi ajutiselt kinni. Turvajõud piirasid kvartali ümber. Sündmuskohta jäid ka mitmed tuletõrjeautod ning kiirabiautod. Politsei otsib nüüd teist kahtlusalust. Arvatakse, et tegu võib olla filipiinlasega. Teised jällegi kahtlevad, et tegu on kahe inimese korraldatud rünnakuga.

Kaastunded kõigile selles traagilises juhtumis oma lähedase kaotanud inimestele.

Tulekahjud Eestis ja nende vältimine

Eestis hukkub päästeameti andmetel tulekahjudes aasta jooksul kümneid inimesi. Näiteks 2016. aastal hukkus tulekahjudes kokku 39 inimest, kõige enam oli tulekahjudes hukkunuid jaanuarikuus (üksteist) ja aasta jooksul kokku maakondadest kõige rohkem Harjumaal (kolmteist). Neli oli ka selliseid tulekahjusid, kus hukkunuid oli rohkem kui üks ning kokku kahes tulekahjus hukkus kolm alaealist isikut.  Kui vaadata ajas natuke tagasi, siis on hukkunute arv olnud isegi pigem suurem: 2015. aastal hukkus tulekahjudes kokku 50, 2014. aastal 54 ja 2013 aastal 47 inimest.

Eelnevate aastate jooksul on päästeameti statistikas välja toodud ka tulekahjude tekke põhjused. Tuleb välja, et enim on hukkunuid olnud tulekahjudes, mis on tekkinud järgmistel põhjustel: suitsetamine kohtades, kus seda tegema ei peaks (näiteks diivanil, madratsil, voodis, tugitoolis), hooletu ümber käimine kütteseadmetega või näiteks ka riketest elektriseadmetes või ükskõik milliste elektriseadmete või lahtise tulega hooletult või oskamatult ümber käimisest.

Eestis on kehtiv seadus tuleohutuse tingimuste sätestamiseks. Selles seaduses on paika pandud eraldi reeglid nõuded tuleohutuse kohta nii ehitistele, küttesüsteemidele, erinevatele töödele (näiteks keevitamine, metalli lõikamine ja muud), ka eraldi on välja toodud nõuded tule tegemiseks väljaspool küttekoldeid ja sealhulgas grillimiseks, avalikele üritustele oma nõuded ja veel palju muud.

Ehitistele on selles seaduses järgmised nõuded:
-esiteks enne, kui omavalitsus saab anda mingile hoonele ehitusloa või kasutusloa, peab olema see Päästeametiga kooskõlastatud ehk hoonel peavad olema tuleohutusnõuded igal juhul enne üle vaadatud, kui ta saab ehitusloe või kasutusloa
-teiseks kõik hooned, mida antud hetkel ei kasutata ning mis seisavad tühjana, peavad olema suletud sissepääsuks võõrastele inimestele
-kolmandaks kui hoones kasutatakse erinevaid seadmeid, lahtist tuld või kasvõi suitsetatakse, siis peab olema tagatud, et need seadmed või erinevad tegevused ei põhjustaks tulekahju teket
-lisaks kui hoonel on mingi osa, mis on ette nähtud tule levikut takistama, siis see osa peab ka sellist funktsiooni täitma.
Lisaks peab olema igast hoonest tagatud ohu korral kergesti välja pääsemise tee. Kui mingi hoone puhul on ette nähtud rohkem kui ühte hädaväljapääsu, siis need peavad olema ka vastavalt tähistatud. On asutusi, milledel on ette nähtud esitada aruanne tuleohutuse kohta, sealhulgas ka peab olema neil välja töötatud plaan, kuidas käituda tulekahju korral ning seda tuleb õppuse korras igal aastal ka läbi mängida.

Tulekahjud Eestis ja nende vältimine

Lisaks on nimetatud seaduses veel igapäevaseid tavaelu puudutavaid punkte nagu näiteks, et kui kütta kodus ahju või pliiti või kaminat siis peab nii kütmise ajal kui ka kütmise järel tuleaset kontrollima. Tuld ei tohi süüdata põlevvedelikega näiteks süütevedelikega. Koduse küttekolde kütmisel peab põlevmaterjal või muu ohtu osutav materjal olema küttekoldest ohutus kauguses. Kui ei ole muud moodi ette nähtud, peab koduse küttekolde korstnaid ja lõõre puhastama vähemalt korra aastas ning seda võib teha vaid pädev inimene. Soovin ka soovitada oma sõprade blogi saidilt elu ja erinevaid asju, mida saate lugeda siit.

Tuleohutusnõudeid on palju olenevalt olukorrast või käsitletavast seadmest, neid on oluline järgida! 

Traagiline kõrghoone tulekahju

14. juunil leidis aset traagiline tulekahju. Süttis 24-korruseline Grenfelli torn. Kohaliku politsei sõnul on kadunud üle 50 inimese, kes on eeldatavasti surnud ning lisaks on ka 30 kinnitatud surmajuhtu. Arvatakse, et lõplik hukkunute arv jääb 70 kanti.

Päästeteenistus said tulekahjust teada kohaliku aja järgi kell üks öösel ning tulekahju kestuseks oli umbes 24 tundi. Sündmuskohale saabus sadu tuletõrjujaid ning poolsada tuletõrjeautot. Evakueerida tuli ka kõrvalmajades elavad inimesed, sest oli oht, et torn võib kokku kukkuda. Hiljem leiti siiski, et hoone tugistruktuurid ei olnud nii palju kahjustada saanud, et see oleks võinud põhjustada hoone kokku varisemist. Kuid hoolimata tugistruktuuride vastu pidamisele, ei olnud hoone servad enam piisavalt ohutud ning seega kasutati otsingutel koerasid, sest nende kehakaal on oluliselt väiksem.

Esialgsete andmete kohaselt oli tulekahju ajal hoones kuni kuussada inimest. Tuletõrjujad päästsid neist ära kuuskümmend viis elanikku. Otsingud lõpetati kaks päeva hiljem, sest hoonet ei peetud enam piisavalt ohutuks. Sellest hoolimata said päästjad 17ndal juunil majja minna ning nad said minna kuni kõige ülemise korruseni välja.

Tulekahju põhjus ei ole veel teada. Arvatakse, et tule levikule aitas kaasa hiljuti lisatud hoone väline fassaad. Erinevad meedia väljaanded pakuvad, et tulekahju põhjuseks võis olla rikki läinud külmkapp. Neljandal korrusel elav majaelanik ütles meediale, et ta naabri külmkapp läks umbes kella ühe ajal põlema ning nad hakkasid koheselt ustele koputama, et inimesi hoiatada. Ta ütles, et poole tunniga oli kogu maja leekides.

Mõnede elanike sõnul ei läinud tulekahju alarm tööle ning nad said tuletõrjest teada ainult tänu inimestele, kes koputasid ustele ja karjusid abi järele. Teiste sõnul hakkas tulealarm siiski tööle. Tegemist on kõrge hoonega ning erinevatel korrustel võisid olla erinevad tingimused. Seega võis mõnel korrusel alarm tööle minna ja mõnel korrusel mitte.

Londoni linnapea kritiseeris turvajuhiseid, täpsemalt neid, mille kohaselt peavad inimesed jääma oma korteritesse, kuni tuletõrjujad nad ära päästavad. See soovitus osutus korteritesse jäänud inimeste jaoks saatuslikuks. Soovituse taga seisab eeldus, et tulekahju levib hoone sees ning tuletõrjujad saavad selle kontrolli alla. Kuid antud juhul levis tulekahju kiiresti mööda hoone välispinda. Linnapea lisas, et tal on hea meel, et elanikud sellest soovitusest kinni ei pidanud.

Traagiline kõrghoone tulekahju

Elanikud on mitmeid aastaid avaldanud muret hoone tuleohutuse osas ning hoone haldajat on hoiatatud, et ainult katastroofiline tulekahju võib panna neid tulekahju ennetusabinõusid ja tuleohutussüsteeme muutma.

Linnapea ütles kohalikule meediale, et ta tahab hoone tuleohutuse tingimuste kohta vastuseid saada. Suurtes elumajades elab palju inimesi ning selliseid hooneid on hulgaliselt. Inimeste elusid ei saa halva hooldamise tõttu ohtu seada. Taoline traagiline õnnetus peaks panema kõiki hoonete haldajaid mõtlema, kas nende hoone turvavarustus on ikka piisav.