Tulekahjud Eestis ja nende vältimine

Eestis hukkub päästeameti andmetel tulekahjudes aasta jooksul kümneid inimesi. Näiteks 2016. aastal hukkus tulekahjudes kokku 39 inimest, kõige enam oli tulekahjudes hukkunuid jaanuarikuus (üksteist) ja aasta jooksul kokku maakondadest kõige rohkem Harjumaal (kolmteist). Neli oli ka selliseid tulekahjusid, kus hukkunuid oli rohkem kui üks ning kokku kahes tulekahjus hukkus kolm alaealist isikut.  Kui vaadata ajas natuke tagasi, siis on hukkunute arv olnud isegi pigem suurem: 2015. aastal hukkus tulekahjudes kokku 50, 2014. aastal 54 ja 2013 aastal 47 inimest.

Eelnevate aastate jooksul on päästeameti statistikas välja toodud ka tulekahjude tekke põhjused. Tuleb välja, et enim on hukkunuid olnud tulekahjudes, mis on tekkinud järgmistel põhjustel: suitsetamine kohtades, kus seda tegema ei peaks (näiteks diivanil, madratsil, voodis, tugitoolis), hooletu ümber käimine kütteseadmetega või näiteks ka riketest elektriseadmetes või ükskõik milliste elektriseadmete või lahtise tulega hooletult või oskamatult ümber käimisest.

Eestis on kehtiv seadus tuleohutuse tingimuste sätestamiseks. Selles seaduses on paika pandud eraldi reeglid nõuded tuleohutuse kohta nii ehitistele, küttesüsteemidele, erinevatele töödele (näiteks keevitamine, metalli lõikamine ja muud), ka eraldi on välja toodud nõuded tule tegemiseks väljaspool küttekoldeid ja sealhulgas grillimiseks, avalikele üritustele oma nõuded ja veel palju muud.

Ehitistele on selles seaduses järgmised nõuded:
-esiteks enne, kui omavalitsus saab anda mingile hoonele ehitusloa või kasutusloa, peab olema see Päästeametiga kooskõlastatud ehk hoonel peavad olema tuleohutusnõuded igal juhul enne üle vaadatud, kui ta saab ehitusloe või kasutusloa
-teiseks kõik hooned, mida antud hetkel ei kasutata ning mis seisavad tühjana, peavad olema suletud sissepääsuks võõrastele inimestele
-kolmandaks kui hoones kasutatakse erinevaid seadmeid, lahtist tuld või kasvõi suitsetatakse, siis peab olema tagatud, et need seadmed või erinevad tegevused ei põhjustaks tulekahju teket
-lisaks kui hoonel on mingi osa, mis on ette nähtud tule levikut takistama, siis see osa peab ka sellist funktsiooni täitma.
Lisaks peab olema igast hoonest tagatud ohu korral kergesti välja pääsemise tee. Kui mingi hoone puhul on ette nähtud rohkem kui ühte hädaväljapääsu, siis need peavad olema ka vastavalt tähistatud. On asutusi, milledel on ette nähtud esitada aruanne tuleohutuse kohta, sealhulgas ka peab olema neil välja töötatud plaan, kuidas käituda tulekahju korral ning seda tuleb õppuse korras igal aastal ka läbi mängida.

Tulekahjud Eestis ja nende vältimine

Lisaks on nimetatud seaduses veel igapäevaseid tavaelu puudutavaid punkte nagu näiteks, et kui kütta kodus ahju või pliiti või kaminat siis peab nii kütmise ajal kui ka kütmise järel tuleaset kontrollima. Tuld ei tohi süüdata põlevvedelikega näiteks süütevedelikega. Koduse küttekolde kütmisel peab põlevmaterjal või muu ohtu osutav materjal olema küttekoldest ohutus kauguses. Kui ei ole muud moodi ette nähtud, peab koduse küttekolde korstnaid ja lõõre puhastama vähemalt korra aastas ning seda võib teha vaid pädev inimene.

Tuleohutusnõudeid on palju olenevalt olukorrast või käsitletavast seadmest, neid on oluline järgida!

Traagiline kõrghoone tulekahju

14. juunil leidis aset traagiline tulekahju. Süttis 24-korruseline Grenfelli torn. Kohaliku politsei sõnul on kadunud üle 50 inimese, kes on eeldatavasti surnud ning lisaks on ka 30 kinnitatud surmajuhtu. Arvatakse, et lõplik hukkunute arv jääb 70 kanti.

Päästeteenistus said tulekahjust teada kohaliku aja järgi kell üks öösel ning tulekahju kestuseks oli umbes 24 tundi. Sündmuskohale saabus sadu tuletõrjujaid ning poolsada tuletõrjeautot. Evakueerida tuli ka kõrvalmajades elavad inimesed, sest oli oht, et torn võib kokku kukkuda. Hiljem leiti siiski, et hoone tugistruktuurid ei olnud nii palju kahjustada saanud, et see oleks võinud põhjustada hoone kokku varisemist. Kuid hoolimata tugistruktuuride vastu pidamisele, ei olnud hoone servad enam piisavalt ohutud ning seega kasutati otsingutel koerasid, sest nende kehakaal on oluliselt väiksem.

Esialgsete andmete kohaselt oli tulekahju ajal hoones kuni kuussada inimest. Tuletõrjujad päästsid neist ära kuuskümmend viis elanikku. Otsingud lõpetati kaks päeva hiljem, sest hoonet ei peetud enam piisavalt ohutuks. Sellest hoolimata said päästjad 17ndal juunil majja minna ning nad said minna kuni kõige ülemise korruseni välja.

Tulekahju põhjus ei ole veel teada. Arvatakse, et tule levikule aitas kaasa hiljuti lisatud hoone väline fassaad. Erinevad meedia väljaanded pakuvad, et tulekahju põhjuseks võis olla rikki läinud külmkapp. Neljandal korrusel elav majaelanik ütles meediale, et ta naabri külmkapp läks umbes kella ühe ajal põlema ning nad hakkasid koheselt ustele koputama, et inimesi hoiatada. Ta ütles, et poole tunniga oli kogu maja leekides.

Mõnede elanike sõnul ei läinud tulekahju alarm tööle ning nad said tuletõrjest teada ainult tänu inimestele, kes koputasid ustele ja karjusid abi järele. Teiste sõnul hakkas tulealarm siiski tööle. Tegemist on kõrge hoonega ning erinevatel korrustel võisid olla erinevad tingimused. Seega võis mõnel korrusel alarm tööle minna ja mõnel korrusel mitte.

Londoni linnapea kritiseeris turvajuhiseid, täpsemalt neid, mille kohaselt peavad inimesed jääma oma korteritesse, kuni tuletõrjujad nad ära päästavad. See soovitus osutus korteritesse jäänud inimeste jaoks saatuslikuks. Soovituse taga seisab eeldus, et tulekahju levib hoone sees ning tuletõrjujad saavad selle kontrolli alla. Kuid antud juhul levis tulekahju kiiresti mööda hoone välispinda. Linnapea lisas, et tal on hea meel, et elanikud sellest soovitusest kinni ei pidanud.

Traagiline kõrghoone tulekahju

Elanikud on mitmeid aastaid avaldanud muret hoone tuleohutuse osas ning hoone haldajat on hoiatatud, et ainult katastroofiline tulekahju võib panna neid tulekahju ennetusabinõusid ja tuleohutussüsteeme muutma.

Linnapea ütles kohalikule meediale, et ta tahab hoone tuleohutuse tingimuste kohta vastuseid saada. Suurtes elumajades elab palju inimesi ning selliseid hooneid on hulgaliselt. Inimeste elusid ei saa halva hooldamise tõttu ohtu seada. Taoline traagiline õnnetus peaks panema kõiki hoonete haldajaid mõtlema, kas nende hoone turvavarustus on ikka piisav.