Traagiline kõrghoone tulekahju

14. juunil leidis aset traagiline tulekahju. Süttis 24-korruseline Grenfelli torn. Kohaliku politsei sõnul on kadunud üle 50 inimese, kes on eeldatavasti surnud ning lisaks on ka 30 kinnitatud surmajuhtu. Arvatakse, et lõplik hukkunute arv jääb 70 kanti.

Päästeteenistus said tulekahjust teada kohaliku aja järgi kell üks öösel ning tulekahju kestuseks oli umbes 24 tundi. Sündmuskohale saabus sadu tuletõrjujaid ning poolsada tuletõrjeautot. Evakueerida tuli ka kõrvalmajades elavad inimesed, sest oli oht, et torn võib kokku kukkuda. Hiljem leiti siiski, et hoone tugistruktuurid ei olnud nii palju kahjustada saanud, et see oleks võinud põhjustada hoone kokku varisemist. Kuid hoolimata tugistruktuuride vastu pidamisele, ei olnud hoone servad enam piisavalt ohutud ning seega kasutati otsingutel koerasid, sest nende kehakaal on oluliselt väiksem.

Esialgsete andmete kohaselt oli tulekahju ajal hoones kuni kuussada inimest. Tuletõrjujad päästsid neist ära kuuskümmend viis elanikku. Otsingud lõpetati kaks päeva hiljem, sest hoonet ei peetud enam piisavalt ohutuks. Sellest hoolimata said päästjad 17ndal juunil majja minna ning nad said minna kuni kõige ülemise korruseni välja.

Tulekahju põhjus ei ole veel teada. Arvatakse, et tule levikule aitas kaasa hiljuti lisatud hoone väline fassaad. Erinevad meedia väljaanded pakuvad, et tulekahju põhjuseks võis olla rikki läinud külmkapp. Neljandal korrusel elav majaelanik ütles meediale, et ta naabri külmkapp läks umbes kella ühe ajal põlema ning nad hakkasid koheselt ustele koputama, et inimesi hoiatada. Ta ütles, et poole tunniga oli kogu maja leekides.

Mõnede elanike sõnul ei läinud tulekahju alarm tööle ning nad said tuletõrjest teada ainult tänu inimestele, kes koputasid ustele ja karjusid abi järele. Teiste sõnul hakkas tulealarm siiski tööle. Tegemist on kõrge hoonega ning erinevatel korrustel võisid olla erinevad tingimused. Seega võis mõnel korrusel alarm tööle minna ja mõnel korrusel mitte.

Londoni linnapea kritiseeris turvajuhiseid, täpsemalt neid, mille kohaselt peavad inimesed jääma oma korteritesse, kuni tuletõrjujad nad ära päästavad. See soovitus osutus korteritesse jäänud inimeste jaoks saatuslikuks. Soovituse taga seisab eeldus, et tulekahju levib hoone sees ning tuletõrjujad saavad selle kontrolli alla. Kuid antud juhul levis tulekahju kiiresti mööda hoone välispinda. Linnapea lisas, et tal on hea meel, et elanikud sellest soovitusest kinni ei pidanud.

Traagiline kõrghoone tulekahju

Elanikud on mitmeid aastaid avaldanud muret hoone tuleohutuse osas ning hoone haldajat on hoiatatud, et ainult katastroofiline tulekahju võib panna neid tulekahju ennetusabinõusid ja tuleohutussüsteeme muutma.

Linnapea ütles kohalikule meediale, et ta tahab hoone tuleohutuse tingimuste kohta vastuseid saada. Suurtes elumajades elab palju inimesi ning selliseid hooneid on hulgaliselt. Inimeste elusid ei saa halva hooldamise tõttu ohtu seada. Taoline traagiline õnnetus peaks panema kõiki hoonete haldajaid mõtlema, kas nende hoone turvavarustus on ikka piisav.

Harjumaal tegi äike pahandust

24.08. varahommikul oli päästeteenistusel mitmeid välgu elektriposti või juhtmetesse löömisest tulenevaid väljakutseid. Suurt varalist kahju äiksetormist siiski ei tõusnud. Inimesed õnnetustes kannatada ei saanud.

Kell 06:34 teatati Rätla külast Raasiku vallas välgulöögist kahjustada saanud kõrgepingeliinist. Kehra päästjad leidsid juhatatud kohast eest sulanud isolaatorite, kuid terveks jäänud traatidega kõrgepingeliini. Välgutabamuse saanud posti all suitses lõpuni põlenud risuhunnik.

Kell 06:24 sõitsid Nõmme päästjad Laagri alevikku. Kahekorruselise puumaja ühes korteris tunti juhtme sulamisega kaasnevat lõhna. Pikselöögi tagajärjel olid kokku sulanud arvutijuhtmed. Muud ohtu tuletõrjujad ei avastanud.

Kell 04:32 teatati Lagedi koolimajast 4 km Aruküla suunas asuvast süttinud elektripostist. Asssaku päästjad läksid asja uurima kuid pöördusid varsti tagasi. Kustutustöödega sai hakkama taevast tulnud vesi.