Tulekahjud Eestis ja nende vältimine

Eestis hukkub päästeameti andmetel tulekahjudes aasta jooksul kümneid inimesi. Näiteks 2016. aastal hukkus tulekahjudes kokku 39 inimest, kõige enam oli tulekahjudes hukkunuid jaanuarikuus (üksteist) ja aasta jooksul kokku maakondadest kõige rohkem Harjumaal (kolmteist). Neli oli ka selliseid tulekahjusid, kus hukkunuid oli rohkem kui üks ning kokku kahes tulekahjus hukkus kolm alaealist isikut.  Kui vaadata ajas natuke tagasi, siis on hukkunute arv olnud isegi pigem suurem: 2015. aastal hukkus tulekahjudes kokku 50, 2014. aastal 54 ja 2013 aastal 47 inimest.

Eelnevate aastate jooksul on päästeameti statistikas välja toodud ka tulekahjude tekke põhjused. Tuleb välja, et enim on hukkunuid olnud tulekahjudes, mis on tekkinud järgmistel põhjustel: suitsetamine kohtades, kus seda tegema ei peaks (näiteks diivanil, madratsil, voodis, tugitoolis), hooletu ümber käimine kütteseadmetega või näiteks ka riketest elektriseadmetes või ükskõik milliste elektriseadmete või lahtise tulega hooletult või oskamatult ümber käimisest.

Eestis on kehtiv seadus tuleohutuse tingimuste sätestamiseks. Selles seaduses on paika pandud eraldi reeglid nõuded tuleohutuse kohta nii ehitistele, küttesüsteemidele, erinevatele töödele (näiteks keevitamine, metalli lõikamine ja muud), ka eraldi on välja toodud nõuded tule tegemiseks väljaspool küttekoldeid ja sealhulgas grillimiseks, avalikele üritustele oma nõuded ja veel palju muud.

Ehitistele on selles seaduses järgmised nõuded:
-esiteks enne, kui omavalitsus saab anda mingile hoonele ehitusloa või kasutusloa, peab olema see Päästeametiga kooskõlastatud ehk hoonel peavad olema tuleohutusnõuded igal juhul enne üle vaadatud, kui ta saab ehitusloe või kasutusloa
-teiseks kõik hooned, mida antud hetkel ei kasutata ning mis seisavad tühjana, peavad olema suletud sissepääsuks võõrastele inimestele
-kolmandaks kui hoones kasutatakse erinevaid seadmeid, lahtist tuld või kasvõi suitsetatakse, siis peab olema tagatud, et need seadmed või erinevad tegevused ei põhjustaks tulekahju teket
-lisaks kui hoonel on mingi osa, mis on ette nähtud tule levikut takistama, siis see osa peab ka sellist funktsiooni täitma.
Lisaks peab olema igast hoonest tagatud ohu korral kergesti välja pääsemise tee. Kui mingi hoone puhul on ette nähtud rohkem kui ühte hädaväljapääsu, siis need peavad olema ka vastavalt tähistatud. On asutusi, milledel on ette nähtud esitada aruanne tuleohutuse kohta, sealhulgas ka peab olema neil välja töötatud plaan, kuidas käituda tulekahju korral ning seda tuleb õppuse korras igal aastal ka läbi mängida.

Tulekahjud Eestis ja nende vältimine

Lisaks on nimetatud seaduses veel igapäevaseid tavaelu puudutavaid punkte nagu näiteks, et kui kütta kodus ahju või pliiti või kaminat siis peab nii kütmise ajal kui ka kütmise järel tuleaset kontrollima. Tuld ei tohi süüdata põlevvedelikega näiteks süütevedelikega. Koduse küttekolde kütmisel peab põlevmaterjal või muu ohtu osutav materjal olema küttekoldest ohutus kauguses. Kui ei ole muud moodi ette nähtud, peab koduse küttekolde korstnaid ja lõõre puhastama vähemalt korra aastas ning seda võib teha vaid pädev inimene.

Tuleohutusnõudeid on palju olenevalt olukorrast või käsitletavast seadmest, neid on oluline järgida!