Tuleohutus metsades

Igal aastal hakkab kuivema aja saabudes tulema omajagu teateid kulupõlengutest. Mõned tekitavad kulupõlengu pahatahtlikult, teised tahtmatult oma tegevuse kaudu, visates näiteks autost välja suitsukoni või klaaspudeli. Kolmanda portsu moodustavad inimesed, kes soovivad näiteks oma põldudelt kulu ära põletada, et sellega põldu väetada, kuid tuli on väljunud inimese kontrolli alt ning on vaja läinud Päästeameti sekkumist. Tänapäeval on muutunud probleemseks ka ATV-d ja mootorrattad, mille summutist võib tulla välja säde, mis annab alguse kulupõlengule. Kui inimesed veel mõnda aega tagasi ei teadnud üldse midagi sellest, et kulu põletamine on aastaringselt seadusega keelatud, siis viimastel aastatel on inimeste teadlikkuses selles osas pidevalt suurenenud. Tutvume siinkohal lähemalt käesoleva Tuleohutuse seaduse Metsa- ja muu taimestikuga kaetud ala tuleohutusnõuded.

Päästeameti poolt määratud tuleohtlikuks alaks on mets ja teised taimestikuga kaetud ning ka turbapinnasega alad. Tuleohtlikul alal pole lubatud teha väljaspool küttekollet tuld. Erandiks on spetsiaalselt selleks mõeldud kohad, mis on vastava märgistusega. Keelatud on kuluheina ja roostiku põlemine ning loomulikult kõik teised tegevused, millega võidakse tekitada tulekahju. Päästeamet saab määrata ka suure tuleohuga piirkonna aja. Sel ajal ning selles piirkonnas ei ole lubatud viibida võõras metsas, grillida, teha küttekolde väliselt tuld ning samuti on keelatud suitsetamine.

Maaomanikele on selle seadusega ka mitmeid kohustusi määratud. Metsastatud aladele tuleb ehitada tule tõkestamiseks vastavaid ribasid ja vööndeid. Seadus näeb ette ka seda, et maaomanik neid ka hooldaks. Maaomanikul tuleb ehitada vastavalt nõuetele ja tähistada ära lõkke tegemiseks ja suitsetamiseks mõeldud kohad. Samuti on vaja ära tähistada ka transpordivahendi peatuskohad. Maaomanikul tuleb tähistada ära ka vee võtmise kohad ning hoidma sinna viivad teed sellises korras, et need sõidetavad oleksid. Kui Päästeamet amet palub suure tuleohu korral asetada nähtavatesse kohtadesse märgid, et alal on lõkke tegemine keelatud, siis tuleb seda teha niipea kui võimalik.

Riigimetsa majandaja peab tuleohtlikul ajal korraldama valve, mille abil oleks võimalik avastada tulekahjusid nii vara kui võimalik. Tulekahju avastamise korral tuleb helistada numbril 112 ning tuleb kasutusele võtta tulekahju kustutamiseks vajalikud esmased meetmed.

2018. aasta esimene kulupõleng leidis aset selle aasta märtsi lõpus. Pärnumaal levis kulutuli umbes viie hektari suurusele maa-alale. Inimesed ega hooned sel korral ohustatud ei olnud. Kuid kulupõlengud võivad olla palju traagilisema lõpuga. Ka põlengust tingitud varaline kahju võib anda suure põntsu, kuid asi võib lõppeda ka inimese surmaga.

Kulutuli võib soodsa tuule korral levida kõigest mõne minutiga üle kogu heinamaa ning süüdata seejärel ka metsa või hävitades kodusid ja teisi hooneid. Inimesed peaksid tuleohutusse tõsisemalt suhtuma. Kuigi teatud määral rikuvad neid seadusi ka inimesed, kes teevad keelatud kohas tuld sellepärast, et nad ei tea, et see seal keelatud on, leidub küllaldaselt ka selliseid inimesi, kes rikuvad seadust teadlikult. Nad ei pruugi seda küll pahast tahtest teha. Pigem usutakse lihtsalt, et vaevalt nendega midagi juhtub ja kui juhtubki, et siis suudetakse asi kontrolli alla saada. Aga paraku väljuvad asjad liiga kiiresti kontrolli alt ning juba ongi alguse saanud tulekahju, mis inimestele ja loodusele ohtu kujutab.

Ära ei saa unustada ka laste harimist. Lastele tuleb rääkida, mis võib juhtuda, kui tikk, pudel või mõni tulekahju tekitada võiv asi kuiva heina sisse visata. Lapsed ei suuda veel ise oma tagajärgi adekvaatselt hinnata. Ohutut grillimist saabuval suvehooajal!

Kulu põletamine