Viimaste aastate hirmsamatest põlengutest

Tuleohutuse peale tavainimesena mõtleme ilmselt pigem looduses grillimiseks lõket tehes, kui näiteks kodus hommikust kohvi keetes. Suitsuandurid võivad tunduda lihtsalt tüütud vidinad ja levinud on ilmselt pigem suhtumine, et see pliidi välja lülitamine käib ju nii automaatselt, küll ma ta ikka lülitasin välja. Aga kui lugeda taaskord mõnda uudist põlengus hukkunud inimeste kohta, või veel hullem, tuttavate kaudu või ise sellist katastroofi läbi elades, jääb küll ilmselt jälg ja tekib vajadus kõike mitu korda üle kontrollida.

Ja kui ka ise olla kõige korralikum ja tähelepanelikum inimene, kes alati kontrollib, kas ta lülitas pliidi välja, et kõik tuled kustu saaksid ja kõik elektrisüsteemid välja lülitatud pikemalt kodust eemal olemise puhuks, rääkimata toimivast suitsuandurist. Siis näiteks kortermajas elades võib katastroof sind puudutada isegi juhul, kui ise oled kõik korrektselt teinud. Sest sinu kõrvalkorteris või all või kohal asuvas korteris äkki keegi suitsetab ja jätab konid või hõõguvad suitsud hooleta või unustab pidevalt elektripliiti sisse või on suitsuanduri hoopis välja lülitanud.

Tänapäeva kaasaegsed ehitised ilmselt vastavad korralikult tuleohutusnõuetele, ilma ei saaks tänapäeval vist küll ühtegi hoonet ehitada. Ja seega võib uuemas majas suhteliselt rahulikult elada. Rohkem tekitavad aga muret vanemad ehitised, ka vanemad suured kortermajad, mis ilmselt nii korralikult tänapäeva tuleohutusnõuetele vastamiseks peaksid suurema uuenduskuuri läbi tegema. Nii on ikka ja jälle õudusega lugemiseks uudiseid, kuidas üks või teine elumaja või korter on põlengu läbi teinud ja jääb vaid uudist avades pöidlad pihus loota, et ühtegi hukkunut õnnetusega ei kaasnenud.

Viimase aja üks kahest kõige hirmsamast suurest põlengu uudisest oli eelmise aasta juunikuus Londonis toimunud põlengust. Põleng toimus 24 korruselises majas, kus asus kokku 120 korterit. Kustutustöödest võtsid osa rohkem, kui 200 tuletõrjujat, kuid põlengu täielikuks kustutamiseks kulus siiski rohkem, kui 24 tundi. Ja katastroofiliselt kaasnes selle põlenguga ligi kuuskümmend hukkunut.

Teine ja oluliselt hirmsam oli märtsikuus Venemaal Siberi föderaalringkonnas oblasti keskuseks olevas tööstuslinnas aset leidnud põleng. Ametlikult on kinnitatud, et kokku oli selles põlengus kuuskümmend neli hukkunut. Mis teeb aga juhtunu katastroofiliseks, on see, et nelikümmend üks neist hukkunuist olid lapsed. Kiiresti asuti Punase Risti kaudu põlenguohvrite peredele toetuseks annetusi koguma. Venemaa kuulutas välja leinapäeva. Kuid ükski toetus ei too peredele tagasi nende põlengusse kaotatud lapsi.

Kemerovo põleng

Uurimises peeti kinni mitmeid inimesi, näiteks ettevõtte juht, kes vastutas ostukeskuse tuleohutussüsteemide eest, aga näiteks ka ostukeskuse turvamees, kes alarmi sisse ei lülitanud. Lisaks tuli uurimiste käigus välja, et ostukeskuse töötajad oli korduvalt teinud kaebusi tuleohutussüsteemi vigade kohta, kuid selle süsteemi eest vastutav isik oli selliseid kaebusi ignoreerinud. Lisaks võeti vastutuse alla isik, kes vastutab ehitusjärelvalve inspektsiooni eest ja kes olevat olnud teadlik asjaolust, et tegelikult puudus hoonel just tuleohutusnõuetele mitte vastamise tõttu ka ehitusluba.

Suur laste hukkumise arv on tingitud mitmest kahetsusväärsest asjaolust. Esiteks sai põleng alguse mänguväljakult, kus juttude alusel sünnipäeva tähistati ning koogil ka küünlaid märgatud sai. Ühe versiooni alusel aga batuudikeskusest, kuhu üks lastest oli tulemasina kaasa võtnud ning tulekahju seega porolonist alguse oli saanud. Ning hirmsal kombel oli samal ajal kahes kinosaalis tulekahju puhkemisel lastefilmid mänginud. Kinosaalid, kust lapsed põlengu ajal välja ei saanudki. Väga paljud hukkusid põlengus, kuid paljud said ka kannatada ja vajasid haiglaravi, nende seas ka inimesi, kes paanikas akendest alla hüppasid.

Täpset selgust loole saadud ei olegi, et miks see põleng algas ja miks päästetööd ja evakueerimine paremini korraldatud ei olnud, kuid loodetavasti õpetab see katastroof inimesi oma ametites veel korralikumad olema, et tulevikus selliseid õnnetusi vältida.